Selleks, et paremini orienteeruda autismiteemades, tasuks alustada kasutatavate terminite lühikirjeldusest (millest pikemalt juttu tuleb edaspidi).

Lugupidavalt korrektse keelekasutuse kohaselt oleks õigem kasutada “Maril on autism/autismispektri häire” (meditsiiniline) asemel “Mari on autistlik/autist/autistlike joontega või eripäradega”.

Neurodiversiteet ehk neuroloogiline mitmekesisus viitab lühidalt inimese aju ja närvisüsteemi erinevale ülesehitusele. Selle kohaselt jagunevad inimesed neurotüüpseteks (neurotüüpilisteks: enamus inimestest) ja mitteneurotüüpseteks (neuroloogilise erinevusega: autistid ja teised psüühikahäiretega ning neuroloogiliste häiretega inimesed). Tegelikkuses on kõik inimesed unikaalsed ja erinevad ning neuroloogilises mõttes ei eksisteeri tüüpilist inimest, mistõttu peetakse kohasemaks terminit neurovähemused.

Kasutades terminit autist, selle vastandiks ei ole tavaline/normaalne, vaid mitte-autistlik ehk allist (kreeka keelest “allos” – “teine”).

Autismispektrist räägitakse seetõttu, et autism on kombinatsioon erinevate tunnuste eri tasemetest: intellekt, kõne, meelte tundlikkus, sotsialiseerumine, käitumine.

Pervasiivne tähendab läbivat ja kõikehõlmavat ning seda pigem negatiivses tähenduses. Med, psühh tähistab kindlat arenguhäire tüüpi, millega kaasnevad huvide, käitumise ja tegevuste piiratus ning ühenäolisus.

Aspergeri sündroom viitas vanema diagnostikaklassifikatsiooni järgi autismispektri kergemale vormile, mis mujal maailmas enam kasutuses ei ole, asendatakse uuema järgi terminiga autismispektri häire (koos täiendava infoga millist tuge vajab). Nimetatakse kõrgfunktsioneerivaks, mis ei kajasta tegelikku abivajadust ning võib olla eksitav. Lisaks on see mõnelpool taunitav selle isa Hans Aspergeri seotuse tõttu natsilaagritega. Aspergeri sündroomiga inimene on autistlik/autist, nimetatud ka lihtsalt aspiks või aspergeriks.

Lisaks tahaksin rõhutada, et pole päris korrektne öelda: “kõik inimesed on veidike autistlikud”, kuna see vähendab autistlike inimeste raskusi autismiga elamisel, pigem võiks öelda: “inimesel võib olla autistlikke jooni“. Samamoodi nagu ei saa öelda, et “kõik inimesed on veidike rasedad” – sa kas oled rase või mitte. Näiteks iivelduse põhjus võib olla midagi muud, kuid siiski võib öelda, et naisel on rasedusele omaseid jooni.

Autismi aktsepteerimise sümboliks on valitud endiste pusletükkide kujutamise asemele kuldne lõpmatusmärk. See väljendab autistide potentsiaali ja lõpmatute võimaluste ning neuroloogilise mitmekesisuse aktsepteerimist. Ja kuldne seetõttu, et autismi kaks esimest tähte Au on kulla keemiline tähis. Vikerkaarevärvilisena kujutades näitab see neuroloogilist mitmekesisust.