Selleks, et paremini orienteeruda autismiteemades, tasuks alustada kasutatavate terminite lühikirjeldusest (millest pikemalt juttu tuleb edaspidi).

Lugupidavalt korrektse keelekasutuse kohaselt oleks õigem kasutada “Maril on autism/autismispektri häire” (meditsiiniline) asemel “Mari on autistlik/autist/autistlike joontega või eripäradega”.

Neurodiversiteet ehk neuroloogiline mitmekesisus viitab lühidalt inimese aju ja närvisüsteemi erinevale ülesehitusele. Selle kohaselt jagunevad inimesed neurotüüpseteks (neurotüüpilisteks: enamus inimestest) ja mitteneurotüüpseteks (neuroloogilise erinevusega: autistid ja teised psüühikahäiretega ning neuroloogiliste häiretega inimesed). Tegelikkuses on kõik inimesed unikaalsed ja erinevad ning neuroloogilises mõttes ei eksisteeri tüüpilist inimest, mistõttu peetakse kohasemaks terminit neurovähemused ja neuroenamus.

Kasutades terminit autist, selle vastandiks ei ole tavaline/normaalne, vaid mitte-autistlik ehk allist (kreeka keelest “allos” – “teine”).

Autismispektrist räägitakse seetõttu, et autism on kombinatsioon erinevate tunnuste eri tasemetest: intellekt, kõne, meelte tundlikkus, sotsialiseerumine, käitumine.

Pervasiivne tähendab läbivat ja kõikehõlmavat ning seda pigem negatiivses tähenduses. Med, psühh tähistab kindlat arenguhäire tüüpi, millega kaasnevad huvide, käitumise ja tegevuste piiratus ning ühenäolisus.

Aspergeri sündroom viitas vanema diagnostikaklassifikatsiooni järgi autismispektri kergemale vormile, mis mujal maailmas enam kasutuses ei ole, asendatakse uuema järgi terminiga autismispektri häire (koos täiendava infoga millist tuge vajab). Nimetatakse kõrgfunktsioneerivaks, mis ei kajasta tegelikku abivajadust ning võib olla eksitav. Lisaks on see mõnelpool taunitav selle isa Hans Aspergeri seotuse tõttu natsilaagritega. Aspergeri sündroomiga inimene on autistlik/autist, nimetatud ka lihtsalt aspiks või aspergeriks.

Lisaks tahaksin rõhutada, et pole päris korrektne öelda: “kõik inimesed on veidike autistlikud”, kuna see vähendab autistlike inimeste raskusi autismiga elamisel, pigem võiks öelda: “inimesel võib olla autistlikke jooni“. Samamoodi nagu ei saa öelda, et “kõik inimesed on veidike rasedad” – sa kas oled rase või mitte. Näiteks iivelduse põhjus võib olla midagi muud, kuid siiski võib öelda, et naisel on rasedusele omaseid jooni.

Autismi aktsepteerimise sümboliks on valitud endiste pusletükkide kujutamise asemele kuldne lõpmatusmärk. See väljendab autistide potentsiaali ja lõpmatute võimaluste ning neuroloogilise mitmekesisuse aktsepteerimist. Ja kuldne seetõttu, et autismi kaks esimest tähte Au on kulla keemiline tähis. Vikerkaarevärvilisena kujutades näitab see neuroloogilist mitmekesisust.

Leave a Reply

olen Evelin Täht,

täiskasvanute koolitaja (tase 5) ja kogemusnõustaja, kes aitab koolidel, asutustel, spetsialistidel, peredel ja teistel huvilistel paremini mõista ATH ja autismi olemust.

Olen hariduselt bioloog ja mul on üle 14 aasta töökogemust biotehnoloogialaborites. Lähtun koolitustel oma haridustaustast ja vaatan ATH ja autismi olemust läbi neurodiversiteedi. Ühendan oma teadmised ja praktilised lahendused. Lisaks oman ma kogemust autistlike laste emana, mis annab mulle hulgaliselt siseteadmisi, mida koolipingis omandada ei ole võimalik.

Sageli keskendume sellele, kuidas neuroerinev inimene peaks end muutma. Minu kogemus näitab, et kui me mõistame paremini kuidas autistid ja ATH-ga inimesed maailma kogevad, saame luua keskkondi, kus neil on lihtsam õppida, töötada, suhelda ja areneda.

Koolitustel ühendan bioloogia, omandatud teadmiste, praktiliste lahenduste ja eluliste kogemustega.

Võta minuga ühendust

Kogemusnõustamiseks broneeri aeg siit.

Raamatukirjastamise kohta loe lähemalt siit

Projektide koordineerimise kohta loe lähemalt siit

Discover more from Ühendan kogemused, teadmised, inimesed ja digilahendused

Subscribe now to keep reading and get access to the full archive.

Continue reading