Sellest, miks eestlastel oleks tänupühade traditsiooni vaja?

Novembri neljandal neljapäeval tähistatakse Ameerikas Tänupüha (Thanksgiving). Pered kogunevad lookas laudade ümber, söövad täidetud kalkunit ja kõrvitsapirukat. Järgmisel päeval järgneb suur ostlejate pidu Black Friday. Tundub justkui suur raiskamine ja tarbimine. Kas on tõesti vajalik rääkida ameeriklaste pühast? Milleks meile see?

Minu laste isa on sündinud ja kasvanud Ameerikas ja meie pere on intergreerinud seetõttu Tänupühade tähistamise oma peretraditsioonide hulka, samamoodi nagu seda on Jaanipäev ja Jõulupühad. Just selle püha saabumisega seoses tabasin end mõttelt, et sellist püha oleks ka meile eestlastele vaja.

Miks? Ameeriklastel on kombeks, et istutakse oma peredega ühiselt lauataha ning sageli peetakse tänupalvet ja mõtiskletakse selle üle, mille pärast on põhjust tänulik olla. Mulle tundub, et ka meil eestlastel kuluks selline traditsioon ja püha marjaks ära. See paneks meid rohkem mõtlema asjadele elus, mille üle meil on põhjust rõõmu tunda. Oleksime palju positiivsem rahvus ja kenamad nii enda kui teiste inimeste suhtes.

Kuigu tänulikkus on oluline, ei tule see niisama ja see vajab tegelikult kõvasti harjutamist. Mäletan kui alustasin aastaid tagasi tänupäeviku pidamist. Olin suures madalseisus kui sellest kuulsin ja arvasin, et proovida ju võiks, kuigi usku mul sellesse ei olnud. Alustades ei leidnud ma mitte ühtegi asja, mille pärast ma võiksin või peaksin oma elus üldse tänulik olema.

Kahe autistliku lapse emana oli mul sellega raske algust teha. Pidin koduste olude tõttu, kus meil oli lisaks lastele vaja hooldada ka minu mehe eakaid vanemaid, oma pikaaegsest tööst loobuma. Tööalaselt pidin alustama täiesti algusest ja kuigi koolitasin end usinalt, ei suutnud ma leida tööd, mis sobiks minu kaootilise graafikuga. Kõigil teistel tundus elus kõik hästi minevat. Kadeduseuss oli uuristanud minu negatiivses sisemuses sügavaid käike.

Meie mõtted töötavad automaatpiloodil ja need liiguvad mööda negatiivset või positiivset teed. Just seda teed pidi, mis on sulle kõige harjumuspärasem. Tegelikult on sul võimalik valida, peab vaid vaeva nägema, et see positiivne tee sisse sõita. Just tänulikkuse harjutamine ongi üheks viisiks kuidas liikuda positiivsemas suunas.

Kuidas täpsemalt tänupäevikut pidada on internetiavarustest võimaik leida mitmeid viise. Tuleb vaid pühenda iga päev paar minutit, et kirjutada üles vähemalt kolm asja, mille eest oled tänulik. See võib olla midagi suurt või väikest. Eelistatult teha igal õhtul enne uinumist ja teha seda igapäevaselt vähemalt kolm kuud. On olemas erinevaid variatsioone, kuid oluline on siinjuures lihtsalt kuskilt pihta hakata.

Miks tänulikkus on oluline? Tänulikkus aitab keskenduda positiivsusele, see keskendub sellele, mis on hästi ja mitte sellele, mis on puudu või valesti ja seetõttu võib vähendada stressi. See võib suurendada üldist õnnetunnet ja rahulolu eluga, tõstab enesetunnet. See on lihtne tööriist meie vaimse heaolu parandamiseks.

Miks mitte alustada tänulikkuse harjutamisega just päeval, kui Ameerikas peetakse tänupühasid!