Neuroerinevuse alla kuuluvad näiteks autismispektri häire (ASH), aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), düsleksia, Tourette’i sündroom ning düspraksia. Neile on omane erinev aju funktsioneerimine, mis võib tuleneda aju struktuurilistest eripäradest või seal toimuvatest keemilistest ja elektrilistest protsessidest. 

Neuroerinevuse loomusest parema arusaama tekkimiseks oleks vajalik heita põgus vaade inimese neuroloogiasse ehk sellesse, kuidas aju ja närvisüsteem füüsiliselt toimivad ja arenevad, et mõista, miks neuroerineva inimese mõtlemine, tajumine või käitumine võib erineda tavapärasest.

Inimese ajus on sada miljardit ajurakku – levinumad neist on närvirakud ehk neuronid. Nad on omavahel ühenduses (sünapsite ehk ühenduspunktide teel) ja moodustavad erinevaid võrgustikke, mille kaudu toimub ajus signaalide ülekanne. Autistide ajus täheldatakse sageli liigset lokaalset ühendust (lähedal asuvad aju piirkonnad tihedalt omavahel ühenduses) kuid aju eri piirkondade vaheline ühendus on nõrgenenud (Belmonte et al. 2004). 

Varases lapsepõlves läbib aju kiire sünapside moodustumise perioodi, mille käigus tekib rohkelt närviühendusi. Selle sünapside ületootmisele järgneb kärpimise faas, kuid autistidel võib esineda ebatüüpilisi mustreid sünaptilises kärpimises -protsess viibib ja võib esineda suurem sünapside tihedus võrreldes neurotüüpiliste eakaaslastega. (Tang et al. 2014 )

Meie ajus asuvad ka erilised närvirakud, mida nimetatakse peegelneuroniteks. Need aktiveeruvad siis kui teeme midagi ise ja ka siis kui me näeme kedagi teist mingit tegevust sooritades, meie aju justkui “peegeldab” teise inimese tegevust isegikui me seda ise ei tee (näiteks haigutad kui näed kedagi haigutamas, naetatud kui keegi sulle naeratab). Need mõjutavad meie sotsiaalset suhtlemist ja empaatiat. On tehtud kindlaks, et autistide peegelneuronite süsteemi aktiveerumine on erinev võrreldes neurotüüpiliste inimestega (Chan & Han 2020), mis võibki olla põhjuseks miks autistidel esineb raskusi imiteerimisel ja sotsiaalses suhtluses.

Neurodiversiteedi ehk neuroloogilise mitmekesisuse liikumise vaates oleme me kõik ainulaadsed ning erinevusi ei tohiks käsitleda puudustena/häiretena, vaid lihtsalt kõrvalekalletena sellest, mida peetakse tavapäraseks. Neuroerinevad inimesed kogevad tihti vaimse tervise raskusi mitte oma neuroloogia tõttu, vaid sotsiaalse hõõrdumise tõttu: neid sunnitakse kohanema neurotüüpiliste normidega, mis ei arvesta nende vajadusi ega toimimisviise (Chapman & Botha 2023 ). Samas ei ole see kõik nii positiivne kui neurodiversiteet seda käsitleb, kuna need erinevused toovad kaasa reaalsed raskused toimetulekul. 

Inglise keeles on neuroerinevuse kirjeldamiseks selle eelneva jutu kokkuvõtteks hea väljend – “wired differently” ehk otsetõlkes ühendatud teisiti. Autistiks sünnitakse (aju areng saab alguse looteeas) ja autistina surrakse ning seda “välja ravida” ei ole võimalik. Autismi Uuringute Keskuse (Autism Reasearch Institude) andmetel on teadlased kindlaks teinud, et 78% autistlikest lastest on vähemalt üks kaasnev vaimse tervise häire ning pooltel oli kaks või enam kaasnevat seisundit. Levinumad ärevus, depressioon, ATH ja epilepsia. Kui ravimeid manustatakse siis ravitakse teisi kaasnevaid häireid ja probleeme, näiteks depressiooni ja ärevust, kuid mitte autismi ennast.