Mul on kõrgharidus biotehnoloogia õppetoolist ja olen teaduslaborites töötanud pikki aastaid. See valdkond oli osaks minu elust pea 20 aastat. See treenis minu analüütilist mõtlemist, lähtuma faktidest ja tegema taustauuringuid. Laboritöö meeldis mulle väga, kuid ajast, mil minu lapsed alustasid kooliteed, ei suutnud ma enam sobitada oma laboritööd pereeluga. Tundsin, et pole läbipõlemisest kaugel.

Minu silmad avanesid poja autismi osas ühe tema afektiseisundi ajal (inglise keeles meltdown), kui ta üritas teisi ja hiljem ennast meeleheitlikult vigastada. Ta oli selleks ajaks juba 7-aastane ja alustas sügisest kooliteed. Kuna olin kuskil ülikooliloengus autismi kohta õppinud, tekkis mul koheselt äratundmine. Sain aru, et olen probleemi eitanud ja lootnud, et ta kasvab oma “jonnihoogudest” välja, nagu kõik ümbritsevad mind olid lohutanud. Ei kahtlustanud midagi ei perearst ega lasteaia personal.

Need, kellel on autistlikud väikelapsed peres, mõistavad, kui keeruline on graafiku alusel tööd teha ja kui ootamatuste korral ei saa oma tööd pooleli jätta, et hiljem lõpetada. Töökoormuse vähendamisest polnud abi, ja nii tuligi mul sellest loobuda, mis ei olnud kerge otsus. Olukorda ei teinud lihtsamaks asjaolu, et pidime hooldama ka minu mehe eakaid vanemaid. Olime järsku “nelja erilise lapse” vanemateks saanud ja tugisüsteem meil puudus. Spetsialistide juurde vabasid aegasid ei olnud ja järgneval aastal alanud globaalne koroonaepideemia raskendas seda veelgi. Kuna nägin, et abi ei olnud kuskilt saada, asusin end koolitama ja harima autismiteema kohta.

Olen läbinud Ivica Mägi Autismikooli koolitusprogrammi, Luwi koolituskeskuses Liis Nõupuu koolitused, Eesti Autismiliidu korraldatud Peter Vermeuleni koolituse. Kuulasin spetsialiste rahvusvahelistel veebikonverentsidel ja alates 2024. aasta algusest olen regulaarselt osalenud autismi ja ATH alastel nn Summit`itel, kus räägivad oma ala spetsialistid, kellest paljudel oli isiklik või perekondlik suhe autismiga/ATH-ga. Olen lugenud ingliskeelseid teadusartikleid, raamatuid ja vaadanud videosid. Olen enda koolitamisest palju õppinud ning see õpetas mind nägema seoseid ja maailma hoopis teise nurga alt. Oma bioloogia-alase haridustausta tõttu on autismi neurodiversiteedi käsitlusviis mulle väga meeltmööda ja jagan nüüd sellealaseid teadmisi ja kogemusi ka teistega.

Läbisin Luwi koolituskeskuse viiekuulise kogemusnõustaja koolituse koos praktikaga 2022. aasta lõpuks ja 2023. aastast olen kogemusnõustajana MTÜ Ühiselt rehabilatatsioonimeeskonna ja 2025. aasta sügisest Arensia teenusekeskuse meeskondades. 2024. aasta lõpus asusin koos Signe Kollomiga vedama ATH ja autistlike laste vanematele mõeldud tugigruppi, kus hakkasin läbi viima nn Teemaõhtu nimelisi minikoolitusi, kus me ühe õhtu jooksul keskendusime aktuaalsetele teemadele. Sellega jõudsin ma välja huvini täiskasvanute koolitusmaailma vastu ja 2025. aasta suvel läbisin ma täiskasvanute koolitaja täiendkoolituse Reiting Koolituskeskuses ning 2025 novembris tunnustati mind täiskasvanute koolitaja, tase 5 vääriliseks.

Mulle meeldib kirjasõna. Olen väike täht suurte tähtede kirjastusmaailmas- andnud välja raamatu “Tähelend” (ka inglise keeles nimega Stargazing). See jutustab minu laste vanaisa elust keerulisel ajalooperioodil teise maailmasõja ajal ja pärast seda ning ei puuduta autismiteemat.

Kuid kaudselt siiski. Tal oli nimelt väga palju autistlikke jooni, mida inimesed pidasid lihtsalt tema veidrusteks ja ametlikku Aspergeri diagnoosi tal ei olnud. Kuid oleme veendunud, et see nii ikkagi oli. Tema elulugu on hea näide, kui kaugele muusikamaailmas võivad absoluutse kuulmise ja tšello-alase erihuviga autistid jõuda, kui neil on olemas perekonna poolne tugi ja veidike õnne. Raamatu kohta saab lähemalt uurida siit.